Liivi ajaloost

Liivi küla
Liivi asulat (varasema vene- ja saksakeelse nimega „Parmel“) on ajalooürikutes esmakordselt mainitud 1389. a. Siinse mõisa asutamist 621 aasta eest tõendab ka aastaarvuga kivi Liivi jõe luhas, millele kirja olevat lasknud raiuda parun Ungern-Sternberg esimese liivlasest mõisniku mälestuseks. Kivile on raiutud kiri „ A.D.M. Hinke Live 1389“. Nüüdisnimi Liivi tuleneb siin 305 aastat elanud Lievenite suguvõsa nimest.
Aastasadu haldasid siinsed mõisaomanikud nii Liivi mõisat (Alt-Parmel), Ubasalu karjamõisat (Neu-Parmel) kui ka Martna kihelkonna piiridesse jäävat Patsu (Patz) mõisat. Oma umbes 900 taluinimese ja mitme suure külaga (Mõrdu, Läti, Mõisimaa, Ense ja eelmise sajandi keskel kaotatud Loogalepa) oli siinne mõis üks suurimaid kihelkonnas.
Liivi mõis (saksa k Parmel) on ümbruskonna üks vanemaid. Keskajal asus mõisas arvatavasti kivist kindluselamu. Mõisa peahoone oli madal ühekordne puuehitis,jättes üsana tagasihoidliku mulje. Mõisal oli tuuleveski, meierei, viinavabrik, lubjaahi, Mõrdu külas kivi murd. Loomadest kasvatati friisi tõugu veiseid, Inglismaal aretatud suurt valget tõugu sigu, lihalambaid, roodailendi kanu. Oli ka 25 mesipuud.Oli eraldi ratsa-ja jalutuspark.
Mõisa peahoone kõrval oli hästi hooldatud park, teedevõrgu ja tiikidega ning keldritega. See oli maaküttega park. Pargi ääres on säilinud endine moonakate elamu. Kauge mineviku mälestusena on vasakul parginurgas näha kõrgem koht- siia olevat maetud mõisniku armastatud koer Spatz, kelle üheks väärtuseks olnud oskus üles otsida raskest teotööst vaevatud ja ärajooksnud teolisi. Mõisahoonete juurde viis tammedest, pärnadest ja kastanitest rajatud allee, mida vanarahvas nimetas sihiteeks. Seda teed mööda ei tohtinud lihtrahvas käia ega sõita, nende jaoks oli teine, nn. Lausi tee. Liivi park ja puiestee on looduskaitsealune objekt.
Mõisa vana viinavabrik on ümber ehitatud koolimajaks. Liivi ümbruse maad sobisid hästi kartulikasvatuseks. 1989 ostis Jõgisoo vald ehitise ära ja laskis ehitada koolimajaks, sest eelmine, 1893. a ehitatud hoone Ense külas jäi kitsaks. Liivi mõisa viinavabrik ehitati aastatel 1933-1935 ümber koolimajaks. Liivi kool lõpetas oma tegevuse 2005 aastal. Teise Maailmasõja ajal hoiti Liivi koolimajas Tartu Ülikooli raamatukogu raamatuid. Praegu asub hoones raamatukogu, avalik Interneti kasutamise punkt, ajalootuba. Liivi Naisselts rekonstrueeris hoone alumise korruse ja kasutab seda ürituste korraldamiseks.
Huvitav on ka Loogalepa küla lugu. See Liivi- Haapsalu tee ääres paiknenud muinasaegne asula olevat rahvapärimuse järgi nime saanud suure kraavi kohal kasvanud looga kujulise lepa järgi. Loogalepa küla oli Parmeli mõisa üks vanemaid külasid. Loogalepa külas oli ka kõrts.
Liivi asulat läbib Liivi jõgi. Jõe lähe saab alguse Õmmasoo põhjaservas, Keila- Haapsalu raudtee tammi juures. Alguses on jõesäng kunstlik ja noolsirge. Pärast soost väljumist on jõgi käänuline. Liivi küla kohal laskub looklevasse orgu, umbes 1,5 km pärast org kaob, jõgi siseneb suurde Laikküla- Patsu sohu. Soos voolab jõgi sirges kunstlikus sängis ca 6 km. Jõe veejõudu on minevikus rohkesti kasutatud. On olnud 8 vesiveskit, Koluvere mõisas töötas saeveski. Liivi jõkke suubuvad lisaojad toovad kaasa turbahõljumit- mistõttu vesi pruun, kevadel pindmine kiht soojeneb kiiresti. Koolmekohtade juures kaldad kõrged, jõe põhi kruusane. Jõe laius 9- 10 meetrit. Siin on ka sügavamaid kohti- üle pea. Taimestik: valitsevaid kooslusi moodustavad järvkaisel, jõgiputk. Kalda ääres kasvab ribana sale tarn. Ülejäänud liike on vähem- konnarohi, luigelill, hundinui, penbikeel, vesikatk, männas-vesikuusk. Kividel on sammaldest vesisammal, vetikatest eriviburvetikas, rohevetikas. Põhjaloomastik on isendivaene, siin leidub- kiriteod, ühepäevikuliste vastsed, ripsussid, väheharjasussid, kaanid, vesikakand, jõe kirpvähk, sarvteod, vesilestalised, kahetiivaliste vastsed, kiililiste vastsed. Jõgi on tervikuna kalanduslikult olulise väärtusega. Leidub särge, hauge, ahvenat, turba, vimba, kiiska, trullingut, lepamaimu, lutsu, latikat, angerjat, karpkala. Suvel on paisjärv tuntud ujumiskohana, kevadel külastavad seda kalamehed.
Nõmm-liigirohke paeseljandik põldude vahel,kus kasvavad sarapuud,kadakad ja männid.Nõmm peidab veel paljusid avastamata ajaloolisi saladusi.Siit on leitud pronksist naiste vööpannal,rahasid,üks mõõk.Siin olevat Rootsi sõjaväe matmispaik.
Ubasalu hiiekivi-Kullamaa kihelkonna suurim ohvrikivi, ka ohvrikirik, kirikukivi.Muistis asub Ubasalus Hiie talu maal.Kivi asub kõrgel karjamaal,Hiie talu juurde viivast teest 18m loode pool.Kivi ümber kasvab hõredalt puid.Kivi on 2,7 m kõrge,5 m pikk ja 3,8 m lai.Pealt lameda raudkivi ümbermõõt on18 m.Kunstlikke süvendeid kivil pole,kuid rahvatraditsioon peab seda hiiekiviks ja rahvasuus kutsuti teda hiiekirikuks
Liivi kooli seinal on siinsete kauaaegsete koolijuhatajate ning kultuuritegelaste Valdek Toominga ning Johannes Tuisu mälestustahvlid.
Tuntud ühiskonna-ja kultuuritegelastest on siitkandist pärit veel Lääne maavanem 1930-1940, Riigikogu liige Artur Kasterpalu.Liivilt pärit teadlastest on tuntumaid põllumajandusdoktor, Eesti mullastiku kaardistaja Rein Kask, kunstnikest metallikunstnik ja disainer Endla Tuutma.
Liivi küla ajaloopäeval 2008.aastal saabus siia ka Liivi möisa viimase omaniku parun Ungern-
Sternbergi järeltulija Berliinist.
Liivi Naiseltsi näitegrupp mängis kaks mõisalugu „Parmeli mõisa lood“.
1.mail „Teeme ära“ talgupäeval koristame Liivi kool-seltsimaja ümbruse ja mõisa pargi puhtaks.
Tänapäeval on Liivi Naisseltsi ettevõttel valminud pärandkultuure tutvustav infotahvel Liivi bussipeatuse juures. Ajaloopäeva puhuks 2008.a.valmis Liivi jõe buklett ning buklett „Muinsuskaitse-ja pärandkultuuriobjekte Liivi kandi küladest“.Ajalootuppa on kogutud väärt materjali kooli ja ümberkaudsete külade ajaloost.